Penderwickid

                                    Penderwickid

Autor: Jeanne Birdsall

Kujundaja: Elli Maripu

1.  Mina lugesin raamatut "Penderwicikid", sest mulle pakkus see huvi ja vend oli seda lugenud ja kiitnud.
2. See raamat räägib seiklusest, kuidas üks pere (isa, koer ja neli tütart)tahaad minna suveks puhkama sinna, kus nad iga suvi on käinud, aga see koht on remondis ja siis nad otsustavadki minna Arundeli mõisa, kus elavad huvitavad inimesed.
3. Rammatu algus kutsus kohe lugema, sest ma tahtsin kohe teada saada kas seal on normaalne olla ja kas see neil ka lõppuks meeldib.
4. Lugemine sujus väga hästi, sest kui lugema hakkasin lugesin kohe paarkümmend lehte korraga.
5. Tähtsamad tegelased olid Hr. Penderwick (isa), Rosalind (kõige vanem õde), Skye (keskmine õde), Jane (keskmine õde),  Batty(kõige noorem õde), Vooster (Penderwickide koer), Jeffrey (mõisa proua poeg). Mina kirjeldan Skyet, sest tema oli teistest õdedest teistsugusem. Skye oli helesiniste silmade lühikeste ja sirgete blondide juustega ja talle meeldis teistega õiendada kuid ta võis olla ka lahke.
6. Raamat lahenes, sest nad leidsid ikkagist õige koha ja neile meeldis seal hullu pööra. Isa sai taimedega tegeleda, Rosalind leidis endale sealt peika, Jane sai inspiratsiooni raamatu kirjutamiseks, Skye sai tuttavaks mõisa proua poja Jeffreyga ja talle hakkas ta kohe päris meeldima, Batty sai endale sealt küülikud.
7. Raamatu sõnakasutus oli väga lihtne ja noorte pärane, väga lihtne oli lugeda.
8. Mulle meeldisid kõige rohkem need seiklused mis nendega juhtusid.
9. Sain raamatust teada kui tore on käia suvel perega puhkamas.
10. Ma soovitan seda raamatut kõigile noortele (9.-15. aastastele), sest see räägib natuke suhetest, erinevat tüüpi inimestest ja mis kõige tähtsam seal on palju seikluseid.
11. See oli romaan, sest seal olid hästi väiksed ajavahemikud

     Raamat "Penderwicid"  

                                                                                     .

Fotosüüdistus

                                    Fotosüüdistus

Autor: Andreas Schlüter

Kujundaja: Margus Luht

                 Mina lugesin seekord raamatut "Fotosüüdistus". See raamat rääkis kuidas üks 13 aastane poiss Heiko tahtis oma saksakeele õpetajale kättemaksta, selle eest kuidas Härra Niebaum oli talle pannud kaks ühte tunnistusele. Heiko hakkas teda süüdi lavastama, näiteks röövis Niebaumi tütre ja pani ta Niebaumi enda keldrisse ning seejärel teatas ise politseisse, et Niebaum piinab oma last. Bastian, aga sai aru, et asi pole õige ja hakkas koos oma naabritüdrukuga asja uurima. Lõpuks saidki nad kogu tõe teada.

      Bastian oli 11 aastane poiss kes oli korra armastaja, armastas vaikus ja talle meeldis veel omaette olla.

      Lugeda oli kerge, polnud raskeid sõnu kuigi olid rasked inimeste nimed ja ühel leheküljel oli hästi palju ja tihedalt teksti. Sain teada, et mõned inimesed on kahepalgelised nagu antud raamatus oli Heiko, pealt näha lihtsalt fotograafia huviline, aga tegelikult plaanib kättemaksu ja röövi.

      Mulle meeldis see raamat, sest see oli huvitav kuigi selle raamatu pinget keris üles kuni raamatu lõpuni ja see oli natuke ebameeldiv. 

      Ma arvan, et autor tahab lugejale öelda, et inimesed ei pruugi alati olla need kelleks sina neid pead.

      Soovitan seda raamatut kõigile üle 11 aasta, sest seal on võib olla asju mis ajavad lapse pingesse või kartma jne. Ühe sõnaga seal on natuke piinamist ka.

Krabat

                                        Krabat

Autor: Otfried Preussler

Illustreerinud: Herbert Holzing

              Ma lugesin raamatut "Krabat". See raamat jutustab poisist Krabat. Krabat oli hulgus ja tal polnud vanemaid. Ühel öösel nägi Krabat väga kummalist unenägu. Seal oli veski ja see justkui kutsus teda enda poole. Krabat mõtles algul, et see on lihtsalt kummaline unenägu ja ei teinud välja, aga see kordus iga öö ja niisiis ta läkski teele. Külarahvas ei soovitanud tal Koselbruchi veskisse minna, sest seal juhtus veidraid asju. Krabat mõtles, et mis tal ikka kaotada on. Ta läkski ja tutvus meistriga ja õppipoistega. Ta sai aru, et seal tegeletakse nõidumisega ja ka tavaliste veski töödega. Iga aasta veskis võrdus 3 päris aastat. Krabat õppis korralikult ja sai sõpru, aga veskis toimus midagi imelikku. Üks päev nägi ta, et kõik on pahurad ja kurvad. Järgmisel nädalal oli Krabati parim sõber surnud. Ja nii ka järgmine aasta. Krabat oli sellest vaevaga üle ja seda aitas üks tüdruk kellega oli Krabat vahepeal kohtunud. Krabat ja Juro mõtlesid plaani mis aitaks päästa õppipoisid ja kättemaksta meistrile. See õnnestuski, ning Krabat ja teised õppipoisid pääsesidki, meister pidi surema.

                 Krabat oli tore, lahke ja väga heasüdamlik poiss. Ta üritas kõiki aidata ja õppis hoolega.

                 Raamatut oli kerge lugeda, kuid mõnikord olid rasked koha nimed. Raamat meeldis väga. Arvan, et raamatu mõtte oli see, et: "Et ära tee teisele seda mida sa ise ei taha.". Soovitan raamatut kõigile kes on üle 10 aasta vanad, sest see oli mõnes kohas väga kurb.

                             Raamat ->

Vahetuslaps

                                Vahetuslaps

Autor: Cristine Nöstlinger

Kujundaja: Tiina Alver

      Ma lugesin raamatut "Vahetuslaps". See raamat räägib ühest poisist Ewaldist. Ta on muidu nelja-viieline, aga inglise keel tal hästi ei lähe. Niisiis käib ta pedandist ema inglise keele õpetajaga rääkimas, et Ewald saaks parema hinde, aga õpetaja ei pane Ewaldile paremat hinnet. Seetõttu otsustasid vanemad ta saata Inglismaale laagrisse. Ewald oli väga nördinud, sest talle ei meeldinud see idee, aga tema õnneks päästis õde Bille ta ära rääkides, et Oxfordis pannakse palju pidu, juuakse alkoholi ning suitsetatakse. Ewald mõtles, et oli juba pääsenud, aga ei. Tema klassiõde teatas talle, et nad ei saa uut vahetuslast Tomi endale võtta ja Ewaldi pere otsustas ta enda juurde suveks võtta. 
      Ewaldi ema oli tähenärija, pedant ja tundus, et temaga on päris võimatu elada.
      Raamatut oli põnev lugeda, sest seal oli vahepeal inglise keeles kirjutatud, seal juhtus kogu aeg midagi ja see oli kirjutatud päevavormis. Arvan, et autor tahab ütelda lugejale, et ei tohi kohe negatiivselt mõtelda. Ma soovitaksin seda lugeda kõigil. Mulle meeldis väga. 

 Raamatu kaanepilt!!!!

Tasuja

                                              Tasuja

Autor: Eduard Bornhöhe

                           Mina lugesin raamatut "Tasuja". Raamatus rääkis ühest poisist nimega Jaanus ja tema tegemistest ning kuidas teda hakati kutsuma Tasujaks, sest ta alustas jüriöö ülestõusu. Jaanus oli tark, vaikne, tugev, aus, ja hoolis vabadusest. Ta suhtles teistega rahulikult, aga kui vaja siis võitles.
Lugeda oli suhteliselt raske, olid keerukad sõnad kui ka vanaaegne tekst. Sain teada, et vabadust ei olnudki nii lihtne hoida ega saada ning talupoegi peksti palju.
Raamat meeldis mulle, kuigi see oli raske, sest too oli huvitav ja tegevuste rikas. Arvan, et raamatu peamiseks mõtteks on see nagu raamatu üks lausegi oli: "Vabadus on magus nagu mesi aga ka sulavam nagu mesi.". Mulle meeldis see raamat väga. Soovitaksin seda raamatut nendele, kellele meeldib Eesti ajalugu ja verised võitlused.                                                                           

                  
 Kaane pilt

Tom Gates

                                           Tom Gates

             suurepärased ettekäänded ja muu hea kraam

Autor ja illustreerija: Liz Pichon

              Siin raamatus räägib ühest poisist, kelle nimi on Tom Gates ja tema mõtetest, tegevustest, inimestest ja pere liikmetest. Tom Gates näeb välja nagu kõige tavalisem poiss üldse, natukene minu moodi. Püstised sassis juuksed, tavaline nägu ja keskmine kehaehitus. Mõtleb kogu aeg magusast ja lollidest inimestest. Raamat oli ülitore, toredamat raamatut polegi olemas. Lugesin ka kohe kõik teised osad läbi. See oli nagu pool koomiks ja pool jutustus. Oli hästi kerge lugeda ja tänu piltidele ilmus jube kiiresti pilt silme ette. Sain teada, et elus on olemas lihtsalt võimatult vastikuid inimesi ja ka ülitoredaid. Soovitan lugeda kõigil, kes tahavad saavutada mõnusat ja rõõmsat meeleolu. Väga väga väga hea raamat.

Sõjaratsu

                                         Sõjaratsu

Autor: Michael Morpurgo

Kujundaja: Heiko Unt

              Tere! Mina lugesin raamatut "Sõjaratsu". Raamat jutustab hobuse Joey eluloo läbi tema enda silmade. Ta  elas alguses väikeses talus, kus teda armastas poiss nimega Albert. Nende pere oli vaene ja ainuke võimalus talu endale jätta oli Joey ratsaväele maha müüa. Nimelt oli hakkamas just sõda. Albert lubas Joeyle, et ta leiab ta üles......
         Joey elas üle kõik haigused, raskused ja peremeeste surmad ning tema sõber hobune Topthorn, kes elas sama palju läbi kui Joey, oli talle alati toeks kuni ta suri raskesse haigusesse.
Joey leidis lõpuks läbi raskuste tee Alberti juurde tagasi ja nad said jälle kokku.
         Joey oli arukas, julge, tark ning vastupidav hobune. Kui inimesed sarnaneks temaga, siis teeksime juba ammu ilmvõimatuid asju. Ma tahaks Joey sugune olla sellepärast, et need on minu arust kõige paremad omadused mis üldse olla saavad.
         Raamat ise oli kerge, sest seal ei olnud väga palju raskeid lauseid, aga sündmused olid rasked ja nii mõnigi sündmus kriipis mu hinge, näiteks kui Topthorn sai surma. Ma sain teada, et sõjas ei pea sa tingimata vaenlast vihkama. Raamat meeldis mulle väga, sest mulle meeldivad loomad, aga mulle ei meeldi kui loomad surma saavad, nii et mõnes mõttes ei meeldinud ka. Raamatu peamine mõte oli minu arust see, et ei pea alati sõdima. Autor on teinud väga põhjaliku töö ja jääb mulje nagu raamatu oleks kirjutanud hobune ise, kes on läbi elanud sõja.
             On olemas ka samanimeline film, mida olen ise näinud. Soovitan vaadata!




   Raamatu kaanepilt!!!