esmaspäev, 23. mai 2016

Penderwickid

                                    Penderwickid


Autor: Jeanne Birdsall

Kujundaja: Elli Maripu



  1.  Mina lugesin raamatut "Penderwicikid", sest mulle pakkus see huvi ja vend oli seda lugenud ja kiitnud.
  2. See raamat räägib seiklusest, kuidas üks pere (isa, koer ja neli tütart)tahaad minna suveks puhkama sinna, kus nad iga suvi on käinud, aga see koht on remondis ja siis nad otsustavadki minna Arundeli mõisa, kus elavad huvitavad inimesed.
  3. Rammatu algus kutsus kohe lugema, sest ma tahtsin kohe teada saada kas seal on normaalne olla ja kas see neil ka lõppuks meeldib.
  4. Lugemine sujus väga hästi, sest kui lugema hakkasin lugesin kohe paarkümmend lehte korraga.
  5. Tähtsamad tegelased olid Hr. Penderwick (isa), Rosalind (kõige vanem õde), Skye (keskmine õde), Jane (keskmine õde),  Batty(kõige noorem õde), Vooster (Penderwickide koer), Jeffrey (mõisa proua poeg). Mina kirjeldan Skyet, sest tema oli teistest õdedest teistsugusem. Skye oli helesiniste silmade lühikeste ja sirgete blondide juustega ja talle meeldis teistega õiendada kuid ta võis olla ka lahke.
  6. Raamat lahenes, sest nad leidsid ikkagist õige koha ja neile meeldis seal hullu pööra. Isa sai taimedega tegeleda, Rosalind leidis endale sealt peika, Jane sai inspiratsiooni raamatu kirjutamiseks, Skye sai tuttavaks mõisa proua poja Jeffreyga ja talle hakkas ta kohe päris meeldima, Batty sai endale sealt küülikud.
  7. Raamatu sõnakasutus oli väga lihtne ja noorte pärane, väga lihtne oli lugeda.
  8. Mulle meeldisid kõige rohkem need seiklused mis nendega juhtusid.
  9. Sain raamatust teada kui tore on käia suvel perega puhkamas.
  10. Ma soovitan seda raamatut kõigile noortele (9.-15. aastastele), sest see räägib natuke suhetest, erinevat tüüpi inimestest ja mis kõige tähtsam seal on palju seikluseid.
  11. See oli romaan, sest seal olid hästi väiksed ajavahemikud
     Raamat "Penderwicid"  
                                                                                     .

neljapäev, 7. aprill 2016

Fotosüüdistus

                                    Fotosüüdistus

Autor: Andreas Schlüter

Kujundaja: Margus Luht


                 Mina lugesin seekord raamatut "Fotosüüdistus". See raamat rääkis kuidas üks 13 aastane poiss Heiko tahtis oma saksakeele õpetajale kättemaksta, selle eest kuidas Härra Niebaum oli talle pannud kaks ühte tunnistusele. Heiko hakkas teda süüdi lavastama, näiteks röövis Niebaumi tütre ja pani ta Niebaumi enda keldrisse ning seejärel teatas ise politseisse, et Niebaum piinab oma last. Bastian, aga sai aru, et asi pole õige ja hakkas koos oma naabritüdrukuga asja uurima. Lõpuks saidki nad kogu tõe teada.
      Bastian oli 11 aastane poiss kes oli korra armastaja, armastas vaikus ja talle meeldis veel omaette olla.
      Lugeda oli kerge, polnud raskeid sõnu kuigi olid rasked inimeste nimed ja ühel leheküljel oli hästi palju ja tihedalt teksti. Sain teada, et mõned inimesed on kahepalgelised nagu antud raamatus oli Heiko, pealt näha lihtsalt fotograafia huviline, aga tegelikult plaanib kättemaksu ja röövi.
      Mulle meeldis see raamat, sest see oli huvitav kuigi selle raamatu pinget keris üles kuni raamatu lõpuni ja see oli natuke ebameeldiv. 
      Ma arvan, et autor tahab lugejale öelda, et inimesed ei pruugi alati olla need kelleks sina neid pead.
      Soovitan seda raamatut kõigile üle 11 aasta, sest seal on võib olla asju mis ajavad lapse pingesse või kartma jne. Ühe sõnaga seal on natuke piinamist ka.

esmaspäev, 8. veebruar 2016

Krabat

                                        Krabat

Autor: Otfried Preussler

Illustreerinud: Herbert Holzing

              Ma lugesin raamatut "Krabat". See raamat jutustab poisist Krabat. Krabat oli hulgus ja tal polnud vanemaid. Ühel öösel nägi Krabat väga kummalist unenägu. Seal oli veski ja see justkui kutsus teda enda poole. Krabat mõtles algul, et see on lihtsalt kummaline unenägu ja ei teinud välja, aga see kordus iga öö ja niisiis ta läkski teele. Külarahvas ei soovitanud tal Koselbruchi veskisse minna, sest seal juhtus veidraid asju. Krabat mõtles, et mis tal ikka kaotada on. Ta läkski ja tutvus meistriga ja õppipoistega. Ta sai aru, et seal tegeletakse nõidumisega ja ka tavaliste veski töödega. Iga aasta veskis võrdus 3 päris aastat. Krabat õppis korralikult ja sai sõpru, aga veskis toimus midagi imelikku. Üks päev nägi ta, et kõik on pahurad ja kurvad. Järgmisel nädalal oli Krabati parim sõber surnud. Ja nii ka järgmine aasta. Krabat oli sellest vaevaga üle ja seda aitas üks tüdruk kellega oli Krabat vahepeal kohtunud. Krabat ja Juro mõtlesid plaani mis aitaks päästa õppipoisid ja kättemaksta meistrile. See õnnestuski, ning Krabat ja teised õppipoisid pääsesidki, meister pidi surema.
                 Krabat oli tore, lahke ja väga heasüdamlik poiss. Ta üritas kõiki aidata ja õppis hoolega.
                 Raamatut oli kerge lugeda, kuid mõnikord olid rasked koha nimed. Raamat meeldis väga. Arvan, et raamatu mõtte oli see, et: "Et ära tee teisele seda mida sa ise ei taha.". Soovitan raamatut kõigile kes on üle 10 aasta vanad, sest see oli mõnes kohas väga kurb.


                             Raamat ->