pühapäev, 6. detsember 2015

Vahetuslaps

                                Vahetuslaps


Autor: Cristine Nöstlinger

Kujundaja: Tiina Alver


      Ma lugesin raamatut "Vahetuslaps". See raamat räägib ühest poisist Ewaldist. Ta on muidu nelja-viieline, aga inglise keel tal hästi ei lähe. Niisiis käib ta pedandist ema inglise keele õpetajaga rääkimas, et Ewald saaks parema hinde, aga õpetaja ei pane Ewaldile paremat hinnet. Seetõttu otsustasid vanemad ta saata Inglismaale laagrisse. Ewald oli väga nördinud, sest talle ei meeldinud see idee, aga tema õnneks päästis õde Bille ta ära rääkides, et Oxfordis pannakse palju pidu, juuakse alkoholi ning suitsetatakse. Ewald mõtles, et oli juba pääsenud, aga ei. Tema klassiõde teatas talle, et nad ei saa uut vahetuslast Tomi endale võtta ja Ewaldi pere otsustas ta enda juurde suveks võtta. 
      Ewaldi ema oli tähenärija, pedant ja tundus, et temaga on päris võimatu elada.
      Raamatut oli põnev lugeda, sest seal oli vahepeal inglise keeles kirjutatud, seal juhtus kogu aeg midagi ja see oli kirjutatud päevavormis. Arvan, et autor tahab ütelda lugejale, et ei tohi kohe negatiivselt mõtelda. Ma soovitaksin seda lugeda kõigil. Mulle meeldis väga. 

 Raamatu kaanepilt!!!!

esmaspäev, 5. oktoober 2015

Tasuja

                                              Tasuja

Autor: Eduard Bornhöhe


                           Mina lugesin raamatut "Tasuja". Raamatus rääkis ühest poisist nimega Jaanus ja tema tegemistest ning kuidas teda hakati kutsuma Tasujaks, sest ta alustas jüriöö ülestõusu. Jaanus oli tark, vaikne, tugev, aus, ja hoolis vabadusest. Ta suhtles teistega rahulikult, aga kui vaja siis võitles.
Lugeda oli suhteliselt raske, olid keerukad sõnad kui ka vanaaegne tekst. Sain teada, et vabadust ei olnudki nii lihtne hoida ega saada ning talupoegi peksti palju.
Raamat meeldis mulle, kuigi see oli raske, sest too oli huvitav ja tegevuste rikas. Arvan, et raamatu peamiseks mõtteks on see nagu raamatu üks lausegi oli: "Vabadus on magus nagu mesi aga ka sulavam nagu mesi.". Mulle meeldis see raamat väga. Soovitaksin seda raamatut nendele, kellele meeldib Eesti ajalugu ja verised võitlused.                                                                           

                  
 Kaane pilt

kolmapäev, 9. september 2015

Tom Gates

                                           Tom Gates

             suurepärased ettekäänded ja muu hea kraam

Autor ja illustreerija: Liz Pichon


              Siin raamatus räägib ühest poisist, kelle nimi on Tom Gates ja tema mõtetest, tegevustest, inimestest ja pere liikmetest. Tom Gates näeb välja nagu kõige tavalisem poiss üldse, natukene minu moodi. Püstised sassis juuksed, tavaline nägu ja keskmine kehaehitus. Mõtleb kogu aeg magusast ja lollidest inimestest. Raamat oli ülitore, toredamat raamatut polegi olemas. Lugesin ka kohe kõik teised osad läbi. See oli nagu pool koomiks ja pool jutustus. Oli hästi kerge lugeda ja tänu piltidele ilmus jube kiiresti pilt silme ette. Sain teada, et elus on olemas lihtsalt võimatult vastikuid inimesi ja ka ülitoredaid. Soovitan lugeda kõigil, kes tahavad saavutada mõnusat ja rõõmsat meeleolu. Väga väga väga hea raamat.


pühapäev, 31. mai 2015

Sõjaratsu

                                         Sõjaratsu

Autor: Michael Morpurgo

Kujundaja: Heiko Unt


              Tere! Mina lugesin raamatut "Sõjaratsu". Raamat jutustab hobuse Joey eluloo läbi tema enda silmade. Ta  elas alguses väikeses talus, kus teda armastas poiss nimega Albert. Nende pere oli vaene ja ainuke võimalus talu endale jätta oli Joey ratsaväele maha müüa. Nimelt oli hakkamas just sõda. Albert lubas Joeyle, et ta leiab ta üles......
         Joey elas üle kõik haigused, raskused ja peremeeste surmad ning tema sõber hobune Topthorn, kes elas sama palju läbi kui Joey, oli talle alati toeks kuni ta suri raskesse haigusesse.
Joey leidis lõpuks läbi raskuste tee Alberti juurde tagasi ja nad said jälle kokku.
         Joey oli arukas, julge, tark ning vastupidav hobune. Kui inimesed sarnaneks temaga, siis teeksime juba ammu ilmvõimatuid asju. Ma tahaks Joey sugune olla sellepärast, et need on minu arust kõige paremad omadused mis üldse olla saavad.
         Raamat ise oli kerge, sest seal ei olnud väga palju raskeid lauseid, aga sündmused olid rasked ja nii mõnigi sündmus kriipis mu hinge, näiteks kui Topthorn sai surma. Ma sain teada, et sõjas ei pea sa tingimata vaenlast vihkama. Raamat meeldis mulle väga, sest mulle meeldivad loomad, aga mulle ei meeldi kui loomad surma saavad, nii et mõnes mõttes ei meeldinud ka. Raamatu peamine mõte oli minu arust see, et ei pea alati sõdima. Autor on teinud väga põhjaliku töö ja jääb mulje nagu raamatu oleks kirjutanud hobune ise, kes on läbi elanud sõja.
             On olemas ka samanimeline film, mida olen ise näinud. Soovitan vaadata!




   Raamatu kaanepilt!!!                                                                                                                                                                            

reede, 3. aprill 2015

Vaat mis juhtus

                             Vaat mis juhtus

Autor: Felix Kotta

Illustreerinud: Ott Kangilaski

     Tere mina lugesin raamatut "Vaat mis juhtus".
See raamat on õpetlik ja huvitav. Tegelased: Mustu (kass), Tiitsu (kass), Laika (koer), Miisi (kass), Ema kiisu (kass), Liisi (tüdruk). Raamatu mõtte on see, et ära tee seda mida sul ei lubata teha. Riimid on A-A-B-B. Toon näiteks ühe salmi

Mustu aknalaual mängib, 
Tiitsu rõõmsalt hüpleb sängis,
aga Miisi soovib
mängida vaid hoovis.

Raamatu kaanepilt!

Onu Heino väike pere

                             Onu Heino väike pere

Autor: Jaanus Vaiksoo

Illustreerinud: Kertu Sillaste

       Tere ma lugesin raamatut "Onu Heino väike pere"
Minu arust oli see raamat huvitav ja naljakas. Mõned kohad tulid tuttavad ette, sest minuga on sama juhtunud. Mõneti õpetlik ja tõsine. Luuletuste vorm olid A-B-A-B. Jaanus Vaiksoo lausa nagu kiirgaks headest mõttetest ja riimidest. Autori eesmärk ma arvan oli kirjutada luuletusi millega saaks teiste meeleolu rõõmsamaks muuta. Selle raamatu tegelasteks olid Rein, Kaie, ja loomulikkult onu Heino. Toon raamatu näiteks ühe salmi.
 
Hommikul Rein üles ärkab, 
vaatab ringi, äkki märkab: 
kuhu kadunud kõik riided?
Öösel käinud on vist hiired.


Raamatu kaane pilt! 

pühapäev, 8. märts 2015

Kalevipoeg (Eno Raud)

                            Kalevipoeg (Eno Raud)


Autor: Eno Raud


                          Lühikokkuvõtte

             Kalevipoeg on kangelane kes püüab teha kõike paremaks, aga alati ei kukku see tal hästi välja.

Tici

                                           Tici


Autor: Andreas Christian Palm


  Kui sündisin, mäletan ainult seda kui oli pime ja tundsin pehmet karva enda lähedal.....
         Kui natuke aega oli möödas, nägin valgust. Siis sain aru, et ka minul on pehme karvkate. Olin esimese nädala ainult ema külje all, aga tundsin ikkagi veidi ebamugavust, sest mingisugused  roosad pikad asjandused käisid mind näppimas.      Peatselt sain aru, et need roosad asjad on inimeste sõrmed ja nad vaatavad,  kas minuga on kõik korras.
        Pärast kaht nädalat vaatasin juba puuris iseseisvalt ringi, sest olin väga uudishimulik. Õppisin ära, kuidas saab torust läbi ja mööda puuri võresid  üles minna. Hakkasin juba päris toitu sööma, aga imesin siiski veel piima ka. Nädalad läksid mööda ja ma kasvasin suureks.
                Ükspäev saime järsku kordades suurema puuri kui eelmine eluase oli. Kalpsasime seal rõõmsalt ringi, sest saime rohkem vabadust. Nüüd oli meil kolm erineva kõrgusega riiulit, ja meil oli lõbu laialt, kui ühelt riiulilt teisele hüppasime.  Inimesed rõõmustasid koos meiega..
            Üks inimene, kes oli mu omanik, õpetas mulle, et inimese kätt ei pea kartma. Sain selle ruttu selgeks. Iga kord kui ta toppis käe puuri võre vahelt läbi, hüppasin mina talle kohe käe peale. Usaldasin ainult tema kätt. Kui keegi teine seda teha proovis, ei läinud ma ta käe peale. Omanik õpetas, et tuleksin ka ta ema ja vanaema käe peale.
           Kui mind esimest korda mingisse suurde ruumi lahti lasti, siis ütles mulle mu ema õde - tädi KiKi, et seda nimetatakse jooksutamiseks ja et seda tuleb nautida. Mu ema ja KiKi hüppasid hästi kõrgele ja tegid igasuguseid vigureid . Kohe oli aru saada, et nad olid vanad tegijad. Õppisin need trikid kiiresti ära. Pärast jooksutamist tuli tavaliselt liivatamine. See oli hullu pööra lõbus, sest pärast seda olid kõik kohad liiva täis. Selle liivatamisega said meie kohevad karvad rasvast puhtaks ja kergeks. See oli mõnus :)
         Me oleme kaheks grupiks jaotatud: mind ja KiKit nunnutas meie  omanik, aga mu ema nunnutas omanik, omaniku ema ja omaniku vanaema. Mu emal ja omaniku emal oli mingi kummaline emade  omavaheline suhe. Teised ei osanud seda seletada, aga mu tädi  ütles "nii lihtsalt on".
              Tänasel päeval on omanikul ja meil välja kujunenud rutiin. Iga laupäev ja pühapäev on jooksutamine ja liivatamine. Ja igal hommikul paneb ta meile söögi ette kui on vaja. Meie õnnepäev on aga see, kui vanaema tuleb maalt õunapuu okstega. Oi, siis on pidu! Igal õhtul koristab meie omanik puuri esist, sest kui me parkuurime mööda puuri ringi, siis tuleb puuri võrede vahelt igasugust sodi välja. Ühesõnaga me elame kogu aeg puhtalt ja see teeb meid õnnelikuks. Meie omanik on väga hoolitsev ja me armastame teda.

esmaspäev, 5. jaanuar 2015

Röövlitütar Ronja

                            Röövlitütar Ronja      

Autor: Astrid Lindgren

Illustraator: Ilon Wikland


            Tere mina lugesin seekord "Röövlitütar Ronjat". Raamat räägib röövlite elust. Mattise lossis sündis laps. Mattis ja Loviis panid talle nimeks  Ronja. Ta õppis loodust ja ohte tundma ja sai peagi selgeks, et Mattise metsas ei tohi karta.
       Ta oli päevad läbi metsas, kuni kohtus Borka (Mattise vihavaenlane) poeg Birkiga. Alguses polnud nende suhted head aga viimaks said nad nii sõpradeks, et leppisid kokku, et on õde ja vend.
       Lõpuks oli asi nii kaugel, et sõjasulased tulid metsa ja röövlid ei saanud enam röövida. Nii otsustasidki kaks pealikku, et ühendavad jõu. Nad tegid kahevõtlust ja Mattis jäi peale.
        Ronja ja Birk otsustasid, et ei hakka kunagi röövliteks.

   Ronja oli tüdruk tumedate suurte lokkidega. Ta oli kõigiga peaaegu alati sõbralik. Ma tahaksin natuke temaga sarnaneda.

   Raamatut oli kerge lugeda, sest see oli põnev. Sain teada, et röövlid ei teagi tihti peale, kuidas ilma röövimiseta elada. Mulle meeldis see raamat väga kuigi algul arvasin, et suren selle raamatu taha ära. Ma arvan, et autor tahtis ütelda, et alati ei pea asju tegema pahaga.