Kutsutud külaline järg
Rõõm jälle näha. Me jäime pooleli sinna kus Marten oli teinud hea diili Argoga. Aga me lähme nüüd edasi. Ühel päeval oli Marten läinud kooli ja rääkinud, et ta vanaema suri ära. Ja hakkaski kuidagi märkamatult vaidlus pihta. Meil kõigil on ju lihtsalt mingist suvalisest väikesest asjast tulnud vaidlus. Ja nii saigi sellest surnud vanaemast suur õpilaste vaheline vaidlus. Vaidlus koosnes sellest, et kas vaimud on olemas või ei ole. Siis pika aja peale saadi kokkuleppele, et küsitakse õpetaja käest. Kui õpetaja oli klassi jõudnud, küsiti talt kas vaimud on olemas või ei ole. Õpetaja mõtles pikalt ja siis ütles, et see on teie enda otsustada kas on olemas või ei ole.
Marteni pere läks vanaema maja vaatama. Marten hakkas jälle mõtlema, et pole enam seda mis kunagi oli. Martenil hakkas igav ja ta otsis omale tegevust. Ta leidis fotoalbumi ja vaatas seda. Kas teie olete kunagi lihtsalt huvi tundnud oma vanavanemate vastu ja tahtnud teada missugused nad olid? Ma olen küll lihtsalt vaadanud oma vanaema fotoalbumeid. Aga lähme nüüd jutu juurde tagasi. Olid kätte jõudnud Marteni vanaema matused. Kõik olid algul nukrad, aga kui jutt oli ära räägitud ja hakati sööma, oli kõikide meeleolu nagu sünnipäeval. Nii oligi vanaema maa all. Kui Marten oli ühel päeval koolist koju jõudnud ja vaatas oma vanade asjade kogu, siis järsku kuulis ta mingit kolksatust. Aga edasi ma räägin teile järgmine kord, et põnevus säiliks.
MA NÄITAN TEILE KA KAANEPILTI ! ! !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar